Lühike vastus: ELi tehisintellekti seaduse artikli 50 kohased läbipaistvuskohustused muutusid jõustatavaks 2. augustil 2026, nõudes tehnoloogiaplatvormidelt avaldada, millal kasutajad suhtlevad tehisintellektisüsteemidega, märgistada tehisintellekti loodud sisu masinloetavates vormingutes ja teavitada isikuid, kelle suhtes kohaldatakse emotsioonituvastust või biomeetrilist kategoriseerimist. Nõuete rikkumise eest on ette nähtud trahvid kuni 15 miljonit eurot või 3% ülemaailmsest aastakäibest. Iga platvorm, mis kasutab tehisintellekti ELi kasutajatele, olenemata ettevõtte peakontori asukohast, kuulub reguleerimisalasse.
Peamised järeldused
- Artikkel 50 läbipaistvuskohustused jõustusid 2. augustil 2026; generatiivse tehisintellekti süsteemidel, mis olid turul juba enne seda kuupäeva, on aega kuni 2. detsembrini 2026, et rakendada masinloetavaid sisumärgistusi.
- Platvormid peavad teavitama kasutajaid, kui nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti olemus on kontekstist ilmselge.
- Tehisintellekti loodud tekst, pildid, heli ja video peavad kandma masinloetavaid märgistusi, mis näitavad kunstlikku päritolu.
- Emotsioonituvastust või biomeetrilist kategoriseerimist kasutavad arendajad peavad teavitama mõjutatud isikuid.
- Süvavõltsingud ja tehisintellekti loodud sisu, mis on mõeldud avalikkuse teavitamiseks avaliku huvi küsimustes, nõuavad selget avalikustamist.
- Läbipaistvuse rikkumiste eest määratavad trahvid ulatuvad kuni 15 miljoni euroni või 3% ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem.
- ELi-välised ettevõtted, mis teenindavad ELi kasutajaid, ei ole vabastatud; seadus kehtib selle alusel, kus tehisintellekti väljundeid kasutatakse.
- Avatud lähtekoodiga tehisintellekti süsteemid ei ole artikli 50 läbipaistvuse nõuetest vabastatud.
- Tehisintellekti loodud sisu jaoks on väljatöötamisel standardiseeritud ELi märgis, et lihtsustada nõuetele vastavust.
- Start-up'id seisavad silmitsi samade kohustustega nagu suured ettevõtted, kuigi jõustamisel eeldatakse proportsionaalsust.
Mis on ELi tehisintellekti seadus ja millal see jõustub?
ELi tehisintellekti seadus on maailma esimene terviklik õigusraamistik, mis reguleerib tehisintellekti ja on üles ehitatud riskipõhisele klassifitseerimissüsteemile. See jõustus 2024. aasta augustis, kuid erinevad sätted rakenduvad jooksva ajakava alusel. Tehnoloogiaplatvormide jaoks on kõige vahetumalt asjakohane tähtaeg 2. august 2026, mil artikli 50 läbipaistvuskohustused muutusid jõustatavaks [1].
Seadus jagab tehisintellektisüsteemid nelja riskitasandisse: vastuvõetamatu risk (täielikult keelatud), kõrge risk (vastavushindamisele allutatud), piiratud risk (läbipaistvuskohustused) ja minimaalne risk (suures osas reguleerimata). Artikkel 50 kohased läbipaistvuse reeglid kuuluvad peamiselt piiratud riski tasandisse, kuid need mõjutavad tohutut osa kasutusele võetud tehisintellektist, vestlusrobotitest, sisugeneraatoritest, soovitussüsteemidest ja biomeetrilistest tööriistadest – kõik kuuluvad reguleerimisalasse.
Generatiivse tehisintellekti süsteemidel, mis on juba kasutusele võetud enne 2. augustit 2026, on ajapikendus: masinloetavad märgistused tehisintellekti loodud väljunditel tuleb rakendada 2. detsembriks 2026, vastavalt 2026. aasta mai tehisintellekti omnibus-kokkuleppele [1].
Kas ELi tehisintellekti seadus on juba jõus või veel rakendamisel?
Alates 2026. aasta juulist on ELi tehisintellekti seadus osaliselt jõus ja aktiivselt rakendamisel. Vastuvõetamatu riskiga tehisintellektisüsteemide keelustamine kehtis alates 2025. aasta veebruarist. Artikkel 50 kohased läbipaistvuskohustused muutusid jõustatavaks 2. augustil 2026 [1]. Kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide nõuded enamikus sektorites kehtivad alates 2026. aasta augustist, mõned kategooriad on edasi lükatud 2027. aastasse.
Euroopa Komisjon avaldas 8. mail 2026 läbipaistvuskohustuste eelnõu suunised, mis hõlmavad interaktiivseid tehisintellektisüsteeme, generatiivset tehisintellekti, emotsioonituvastust, biomeetrilist kategoriseerimist ja süvavõltsinguid [3]. Tehisintellekti loodud sisu läbipaistvuse tegevusjuhend avaldati 10. juunil 2026, pakkudes praktilisi rakendussuuniseid [2].
Regulatiivne masinavärk on käivitatud. Platvormid, mis on oodanud "lõplikku selgust" enne tegutsemist, on juba ajakavast maas.
Milliseid läbipaistvuse nõudeid ELi tehisintellekti seadus ettevõtetele kehtestab?
Artikkel 50 kehtestab tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja arendajatele neli erinevat läbipaistvuskohustust [4]:
- Tehisintellekti interaktsiooni avalikustamine: Tehisintellektisüsteemid, mis on loodud otse inimestega suhtlemiseks, peavad teavitama kasutajaid, et nad suhtlevad tehisintellektiga, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti olemus on kontekstist iseenesestmõistetav.
- Masinloetav sisumärgistus: Generatiivse tehisintellekti süsteemide pakkujad peavad märgistama väljundid, teksti, pildid, heli, video masinloetavas vormingus, mis näitab kunstlikku päritolu [1].
- Emotsioonituvastuse ja biomeetrilise kategoriseerimise teatis: Neid süsteeme kasutavad arendajad peavad teavitama isikuid, et sellist tehnoloogiat neile rakendatakse [4].
- Süvavõltsingute ja sünteetilise sisu avalikustamine: Arendajad peavad selgelt märgistama süvavõltsingud ja tehisintellekti loodud sisu, mis on mõeldud avalikkuse teavitamiseks avaliku huvi küsimustes [4].
Tehisintellekti loodud sisu jaoks on praegu väljatöötamisel standardiseeritud ELi märgis, et pakkuda pakkujatele järjepidevat vastavusmehhanismi [1]. Kuni selle märgise lõplikku valmimist peavad pakkujad rakendama oma masinloetavaid märgistussüsteeme.
Üks kitsas erand: Tehisintellekti loodud tekst, mis on läbinud sisulise inimliku toimetamise selge vastutusega, võib kvalifitseeruda märgistamiskohustustest vabastamiseks. Kuid seda erandit tõlgendatakse rangelt, pinnapealne korrektuur ei kvalifitseeru [3].
Milliseid tehnoloogiaplatvorme mõjutavad ELi tehisintellekti seaduse läbipaistvuse reeglid?
Iga platvorm, mis kasutab tehisintellektisüsteeme, mis suhtlevad ELi kasutajatega, kuulub ELi tehisintellekti seaduse läbipaistvuse reeglite reguleerimisalasse. See hõlmab sotsiaalmeedia platvorme, mis kasutavad tehisintellekti loodud sisuvoolusid, klienditeeninduse vestlusrobotite operaatoreid, generatiivse tehisintellekti tööriistu (tekst, pilt, video, heli), uudisteagregaatoreid, mis kasutavad tehisintellekti kureerimist, personalijuhtimise platvorme, mis kasutavad tehisintellekti sõelumist, ja mis tahes teenust, mis kasutab biomeetrilist või emotsioonituvastuse tehnoloogiat.
Seaduse ulatus määratakse selle järgi, kus tehisintellekti väljundit kasutatakse, mitte selle järgi, kus ettevõte on asutatud. USA-s asuv SaaS-ettevõte, mille vestlusrobot teenindab Saksa kasutajaid, peab vastama artiklile 50 samamoodi nagu Berliinis asuv start-up.
Kas ELi-välised tehnoloogiaettevõtted peavad järgima ELi tehisintellekti seadust?
Jah. ELi-välised ettevõtted on ELi tehisintellekti seaduse subjektid, kui nende tehisintellektisüsteemid toodavad väljundeid, mida kasutatakse Euroopa Liidus [4]. See peegeldab GDPR-i eksterritoriaalset loogikat ja kehtib olenemata sellest, kas ettevõttel on Euroopas füüsiline kohalolek.
Praktiliselt tähendab see, et iga tehnoloogiaplatvorm, millel on ELi kasutajad, olenemata sellest, kas see asub Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, Indias või mujal, peab auditeerima oma tehisintellekti rakendusi artikli 50 nõuete suhtes. Seaduse ignoreerimine, kuna peakontor asub väljaspool ELi, ei ole kaitstav vastavuspositsioon.
Kui palju maksab tehnoloogiaettevõtetele ELi tehisintellekti seaduse reeglitele vastavus?
Vastavuskulud varieeruvad oluliselt ettevõtte suuruse, olemasoleva infrastruktuuri ja kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide arvu järgi. Ühtset autoriteetset kuluprognoosi ei ole, kuid peamised kulukategooriad on:
- Tehniline rakendamine: Masinloetava vesimärgi või metaandmete märgistamise loomine või integreerimine tehisintellekti väljunditorudesse.
- Õiguslik ja vastavuse ülevaatus: Tehisintellektisüsteemide kaardistamine riskitasandite järgi ja nõutavate avalikustamiste koostamine.
- Kasutajaliidese muudatused: Avalikustamisteatiste lisamine vestlusrobotite liidesetele, sisugeneraatoritele ja biomeetriliselt lubatud funktsioonidele.
- Dokumentatsioon ja arvestuse pidamine: Logide ja tehnilise dokumentatsiooni säilitamine auditite jaoks.
Suuremad ettevõtted, millel on küpsed tehisintellekti juhtimisprogrammid, neelavad need kulud kergemini. Start-up'id ja väiksemad platvormid seisavad silmitsi proportsionaalselt suurema koormusega, eriti kui neil puuduvad pühendunud õigus- või vastavusmeeskonnad.
Mis juhtub, kui tehnoloogiaplatvorm rikub ELi tehisintellekti seaduse läbipaistvuse nõudeid?
Artikkel 50 läbipaistvuskohustuste rikkumise eest võivad trahvid ulatuda kuni 15 miljoni euroni või 3% ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem [5]. Iga ELi liikmesriigi riiklikud turujärelevalveasutused vastutavad jõustamise eest, kusjuures Euroopa Tehisintellekti Amet jälgib üldotstarbelisi tehisintellekti mudeleid.
Jõustamine peaks toimuma astmelise lähenemisviisi kohaselt, hoiatuste ja paranduskorraldustega enne maksimaalseid trahve, kuid reguleerivad asutused on selgelt öelnud, et läbipaistvuse sätted ei ole pelgalt soovid. Tegevusjuhendi ja eelnõu suuniste avaldamine annab märku aktiivsest regulatiivsest kaasatusest, mitte passiivsest jälgimisest [2][3].
Millised ettevõtted on ELi tehisintellekti seaduse alusel vabastatud või neil on erandeid?
ELi tehisintellekti seaduse alusel on erandid kitsad. Peamised erandid hõlmavad:
- Riiklik julgeolek ja sõjalised rakendused: Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse eranditult nendel eesmärkidel, jäävad seaduse reguleerimisalast välja.
- Isiklik mitteprofessionaalne kasutus: Tehisintellekt, mida kasutatakse ainult isiklikel, mitteärilistel eesmärkidel, on üldiselt vabastatud.
- Teaduslik uurimistöö: Tehisintellektil, mis on arendatud ja kasutatud puhtalt uurimistöö eesmärkidel, on piiratud erandid, kuigi kasutuselevõtt muudab arvestust.
Avatud lähtekoodiga tehisintellekti süsteemid ei ole artikli 50 läbipaistvuse nõuetest selgesõnaliselt vabastatud [1]. Arendaja, kes avaldab avatud lähtekoodiga generatiivse tehisintellekti mudeli, kannab endiselt pakkuja kohustusi, kui seda mudelit kasutatakse ELi kasutajatega suhtlemiseks.
Tehisintellekti loodud teksti toimetamise erand on reaalne, kuid kitsas. Ainult sisuline järelevalve dokumenteeritud toimetamise vastutusega kvalifitseerub, mitte automatiseeritud grammatikakontrollid või väikesed inimlikud muudatused [3].
Kuidas ma tean, kas minu tehisintellektisüsteem kuulub ELi tehisintellekti seaduse kõrge riski klassifikatsiooni alla?
Kõrge riski klassifikatsioon kehtib seaduse III lisas loetletud tehisintellektisüsteemidele, mis hõlmavad sektoreid, sealhulgas biomeetriline identifitseerimine, kriitiline infrastruktuur, haridus, tööhõive, olulised teenused, õiguskaitse, ränne ja õigusemõistmine. Kui tehisintellektisüsteem teeb või mõjutab oluliselt otsuseid nendes valdkondades, kehtib tõenäoliselt kõrge riski klassifikatsioon.
Läbipaistvuskohustuste puhul on asjakohane küsimus lihtsam: kas süsteem suhtleb kasutajatega, genereerib sisu või teostab emotsioonide/biomeetrilist analüüsi ELi isikute kohta? Kui jah, kehtib artikkel 50 olenemata riskitasandist.
Otsustusreegel: Kui teie tehisintellektisüsteem genereerib mis tahes väljundit, mida ELi kasutajad tarbivad – teksti, pilti, heli, videot või otsest vestlusliidest –, eeldage, et artikkel 50 kehtib, ja kontrollige seda Euroopa Komisjoni eelnõu suuniste alusel [3].
Millist dokumentatsiooni vajavad tehnoloogiaplatvormid ELi tehisintellekti seaduse nõuetele vastavuse tagamiseks?
Artikkel 50 nõuetele vastavuse tagamiseks peavad platvormid säilitama:
- ELi kasutajatega suhtlevate tehisintellektisüsteemide registri.
- Tehisintellekti loodud väljundite masinloetava märgistamise või vesimärgistamise tehnilised spetsifikatsioonid.
- Kasutajaliidesetes rakendatud avalikustamismehhanismide andmed.
- Kõigi erandina väidetud toimetamise ülevaatusprotsesside dokumentatsiooni.
- Tõendid emotsioonituvastuse või biomeetrilise kategoriseerimise rakenduste kasutajate teavitussüsteemide kohta.
Kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide puhul on dokumentatsioonikoormus oluliselt suurem, hõlmates vastavushindamisi, tehnilisi faile ja turujärgse jälgimise logisid.
Kuidas erineb ELi tehisintellekti seadus teistest tehisintellekti regulatsioonidest, näiteks USA lähenemisviisist?
ELi tehisintellekti seadus on siduv, terviklik regulatsioon, millel on jõustatavad kohustused ja rahalised karistused. USA lähenemisviis seevastu on 2026. aasta seisuga endiselt killustatud, kombinatsioon täitevkorraldustest, sektoripõhistest agentuuride suunistest ja vabatahtlikest kohustustest ilma ühtse föderaalse tehisintellekti seaduseta.
Peamised erinevused:
| Mõõde | ELi tehisintellekti seadus | USA lähenemisviis (2026) |
|---|---|---|
| Õiguslik staatus | Siduv regulatsioon | Enamasti vabatahtlik/juhend |
| Ulatus | Horisontaalne (kõik sektorid) | Sektoripõhine |
| Läbipaistvuse mandaat | Jõustatav, spetsiifiline | Vabatahtlikud raamistikud |
| Karistused | Kuni 15 miljonit eurot või 3% käibest | Erineb agentuuriti |
| Eksterritoriaalne ulatus | Jah | Piiratud |
Globaalsete tehnoloogiaplatvormide jaoks seab ELi tehisintellekti seadus tegelikult vastavuse alampiiri. Ettevõtted, mis ehitavad ELi standardite järgi, ületavad üldiselt seda, mida USA reguleerivad asutused praegu nõuavad.
Milliseid levinud vigu ettevõtted teevad ELi tehisintellekti seaduse nõuetele vastavuse rakendamisel?
Mitmed korduvad vead on juba nähtavad, kui ettevõtted alustavad rakendamist:
- Eeldades avatud lähtekoodiga erandite olemasolu: Avatud lähtekoodiga tehisintellekti pakkujad on artikli 50 kohustuste subjektid ega saa tugineda avatud litsentsimisele kui kaitsele [1].
- Liigne tuginemine toimetamise ülevaatuse erandile: Ainult sisuline, dokumenteeritud toimetamise järelevalve kvalifitseerub. Automatiseeritud ülevaatusprotsessid ei kvalifitseeru [3].
- Ajapikenduse käsitlemine tähtaja pikendusena: 2. detsembri 2026. aasta tähtaeg generatiivse tehisintellekti süsteemidele, mis on juba turul, kehtib konkreetselt masinloetavatele märgistustele, mitte kõigile läbipaistvuskohustustele.
- Arendaja kohustuste ignoreerimine: Läbipaistvuskohustused lasuvad nii pakkujatel (kes ehitavad tehisintellektisüsteeme) kui ka arendajatel (kes neid kasutusele võtavad). Ettevõte, mis kasutab kolmanda osapoole tehisintellekti API-t, on endiselt arendaja oma kohustustega [4].
- Nõusoleku ja privaatsuse infrastruktuuri uuendamata jätmine: Tehisintellekti seaduse kohased läbipaistvuse avalikustamised ristuvad GDPR-i nõusoleku nõuetega. Platvormid, mis kasutavad nõusolekuhaldusplatvormi, nagu Biscotti CMP, peaksid üle vaatama, kas olemasolevad nõusolekuvood hõlmavad piisavalt tehisintellektiga seotud töötlemise avalikustamisi koos küpsiste ja andmete nõusolekuga.
Millised on suurimad väljakutsed start-up'idele ELi tehisintellekti seaduse reeglitele vastavuse tagamisel?
Start-up'id seisavad silmitsi samade õiguslike kohustustega nagu suured ettevõtted, kuid neil on nende täitmiseks vähem ressursse. Peamised väljakutsed on:
- Masinloetava märgistamise tehniline keerukus: Tugeva vesimärgi või metaandmete märgistamise rakendamine nõuab insenerivõimekust, mis varajase staadiumi meeskondadel võib puududa.
- Õigusliku tõlgendamise üldkulud: Seaduse keel nõuab ekspertide tõlgendamist ja eelnõu suunised arenevad endiselt.
- Mitme jurisdiktsiooni vastavuse kuhjamine: Start-up'id, mis teenindavad nii ELi kui ka ELi-väliseid turge, peavad samaaegselt ühitama tehisintellekti seaduse GDPR-i, riiklike tehisintellekti seaduste ja sektoripõhiste reeglitega.
- Regulatiivsete muudatuste tempo: 2026. aasta mai tehisintellekti omnibus-kokkulepe muutis juba mõningaid tähtaegu. Vastavusprogrammide ajakohasena hoidmine nõuab pidevat jälgimist.
Start-up'id peaksid esmalt prioriseerima oma tehisintellekti rakenduste kaardistamist artikli 50 suhtes, kuna läbipaistvuskohustused on kõige vahetumalt jõustatavad ja operatiivselt kõige paremini lahendatavad.
Kokkuvõte
ELi tehisintellekti seadus on kohal: läbipaistvuse reeglid ja nende tähendus tehnoloogiaplatvormidele ei ole enam teoreetilised mured, need on aktiivsed õiguslikud kohustused reaalsete rahaliste tagajärgedega. 2. august 2026 tähistas artikli 50 jõustamise alguskuupäeva ja 2. detsembri 2026. aasta tähtaeg generatiivse tehisintellekti sisu märgistamiseks läheneb kiiresti.
Tehnoloogiaplatvormide tegevusjuhised:
- Auditeerige kõiki tehisintellektisüsteeme, mis suhtlevad ELi kasutajatega või genereerivad ELi publiku poolt tarbitavat sisu.
- Rakendage masinloetavaid märgistusi tehisintellekti loodud väljunditele, tekstile, piltidele, helile ja videole.
- Lisage selged tehisintellekti interaktsiooni avalikustamised igale vestlusrobotile, virtuaalsele assistendile või automatiseeritud sisuliidesele.
- Vaadake üle biomeetrilised ja emotsioonituvastuse rakendused teavitamise vastavuse osas.
- Dokumenteerige toimetamise ülevaatusprotsessid, kui väidate teksti märgistamise erandit, ja veenduge, et järelevalve on sisuline ja vastutustundlik.
- Vaadake üle nõusolekuhaldusinfrastruktuur, platvormid, mis kasutavad tööriistu nagu Biscotti CMP, peaksid kinnitama, et tehisintellektiga seotud avalikustamised on integreeritud olemasolevatesse nõusoleku- ja privaatsusvoogudesse.
- Jälgige Euroopa Komisjoni pidevaid juhendite avaldamisi, kuna rakendamise üksikasju täpsustatakse jätkuvalt.
Täiusliku regulatiivse selguse ootamine ei ole elujõuline strateegia. Raamistik on praegu jõustatav ja ELi liikmesriikide jõustamisasutused arendavad aktiivselt oma võimekust.
KKK
K: Millal muutusid ELi tehisintellekti seaduse läbipaistvuse reeglid jõustatavaks? Artikkel 50 läbipaistvuskohustused muutusid jõustatavaks 2. augustil 2026. Generatiivse tehisintellekti süsteemidel, mis olid turul juba enne seda kuupäeva, on aega kuni 2. detsembrini 2026, et rakendada masinloetavaid sisumärgistusi [1].
K: Kas ELi tehisintellekti seadus kehtib ka väljaspool Euroopat asuvatele ettevõtetele? Jah. Seadus kehtib igale ettevõttele, mille tehisintellektisüsteemid toodavad väljundeid, mida kasutatakse ELis, olenemata ettevõtte peakontori asukohast [4].
K: Mida peab vestlusrobot ELi tehisintellekti seaduse alusel avaldama? Vestlusrobot peab teavitama kasutajaid, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti olemus on kontekstist ilmselge. See avalikustamine tuleb teha suhtluse alguses [4].
K: Kas avatud lähtekoodiga tehisintellekti mudelid on artiklist 50 vabastatud? Ei. Avatud lähtekoodiga tehisintellekti süsteemid on selgesõnaliselt artikli 50 läbipaistvuskohustuste subjektid. Avatud litsentsimine ei loo erandit [1].
K: Mis kvalifitseerub kehtivaks toimetamise ülevaatuse erandiks tehisintellekti loodud teksti puhul? Ainult sisuline toimetamise järelevalve selge vastutusega kvalifitseerub. Automatiseeritud grammatikakontrollid või väikesed inimlikud muudatused ei vasta künnisele [3].
K: Kuidas käsitletakse süvavõltsinguid ELi tehisintellekti seaduse alusel? Arendajad peavad selgesõnaliselt avaldama, kui sisu on süvavõltsing või kunstlikult genereeritud materjal, mis on mõeldud avalikkuse teavitamiseks avaliku huvi küsimustes [4].
K: Mis on maksimaalne trahv artikli 50 läbipaistvuse nõuete rikkumise eest? Trahvid võivad ulatuda kuni 15 miljoni euroni või 3% ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem [5].
K: Kas ELi tehisintellekti seadus hõlmab emotsioonituvastuse tehnoloogiat? Jah. Arendajad, kes kasutavad tehisintellekti emotsioonituvastuseks, peavad teavitama isikuid, et sellist süsteemi neile rakendatakse [4].
K: Kas tehisintellekti loodud sisu jaoks on olemas standardiseeritud ELi märgis? Standardiseeritud ELi märgis on väljatöötamisel, kuid seda ei ole veel lõplikult valmis. Kuni selle valmimiseni peavad pakkujad rakendama oma masinloetavaid märgistussüsteeme [1].
K: Mis on tehisintellekti loodud sisu tegevusjuhend? See avaldati 10. juunil 2026 ja see annab pakkujatele ja arendajatele praktilisi suuniseid, kuidas täita artikli 50 märgistamis- ja sildistamiskohustusi [2].
Viited
[1] Transparency Rules Article 50 - https://artificialintelligenceact.eu/transparency-rules-article-50/?utm_source=openai
[2] Code Practice Ai Generated Content - https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/code-practice-ai-generated-content?utm_source=openai
[3] Deepfakes Chatbots Ai Generated Text European Commission Details Transparency Obligations Under The Ai Act - https://www.gtlaw.com/en/insights/2026/6/deepfakes-chatbots-ai-generated-text-european-commission-details-transparency-obligations-under-the-ai-act?utm_source=openai
[4] Article 50 - https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu/en/ai-act/article-50?utm_source=openai
[5] Transparency Obligations - https://www.euai-act.com/articles/transparency-obligations?utm_source=openai